LITSIMBA LEMSEBENTI WEKUVUSELELWA KWESIMILO
LUHLAKAMSEBENTI LWEKUVUSELELWA KWESIMILO
UMCULU WEKUCOCISANA
LOLUNGISELELWE UMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
INJONGO YALOMCULU
LINGEMUVA LEMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
EMAGUGU LAVELAKO EMPHAKATSI WAKITSI LANGUMNYOMBO WEMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
NGABE EMAGUGU ENDLULISWA KANJANI
IMIKLAMO YAHULUMENDE LESUKUNYISIWE NALENGAHLE ISUKUNYISWE MAYELANA NEKUVUSELELWA KWESIMILO
TINHLOSO TEMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
TINCUMO LETIHLONGOTWAKO EMHLANGANWENI WEKUCOCISANA
INJONGO YALOMCULU
Injongo yalomculu kuphawula tindzaba letitawuba yincenye yemculu wahulumende mayelana neMhlangano lohlongotwako wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo. Lomculu ikakhulukati utsintsa letindzaba letilandzelako:
Lingemuva leMhlangano wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
Emagugu langumnyombo lacondzisa indlela yekubona kwahulumende mayelana nekuVuselelwa kweSimilo.
Tindlela lokumele timiswe khona kutawuhlelenjiswa kuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi waseNingizimu Afrika.
Tinhloso letihlongotwako kanye nemiphumela lelindzelekile yeMhlangano wekuCocisana ngekuVuselelwa kweSimilo.
LINGEMUVA LEMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
Ekusukumiseni luhlelo lwekuVuselelwa kweSimilo, kubalulekile kutsi inchazelo yekuVuselelwa kweSimilo icale iniketwe khona kutawusungulwa sisekelo lesifanako sekucocisana. Njengenkhaba yekuVuselelwa kweSimilo kunemcondvo wesimilo. Bahlatiyi betesimilo bachaza similo njengetimiso tekutiphatsa letemukeleke ngekwetayela macondzana nemaphethini ekutiphatsa njengobe emukelwe licembu lemphakatsi. Loku kufaka ekhatsi emagugu nemazinga lokwabelanwa ngawo kulelicembu. Ngalokuselubala, similo sicuketse tinkholelo ngaloko lokutsatfwa njengalokuhle nalokulungile lokubamba umphakatsi ngekuhlanganyela emlandvweni lokwebelanwa ngawo. Similo sencike kakhulu kuloko lokuphatsekako kutenhlalakahle lokuhlangatjetwa ngumphakatsi.
Indlela yekutiphatsa lithemu lelivele kubahlatiyi kanye nabocwepheshe betesimilo, kantsi liyahambisana nemcondvo wesimilo. Ngalesinye sikhatsi liyaye lihlanganiswe nesimilo kanye nekutiphatsa. Nanobe kunjalo, indlela yekutiphatsa iyahambisana nemigomo yemcondvo lowatisa tento (letilungile nobe letingakalungi) letitsatfwako. Loku kwenganyelwe kutibophelela njengesento sekutfobela indlela lemisiwe ngetulu kutenhlalakahle futsi lefaka ekhatsi emagugu ebuntfu. Lokutibophelela kungatfolakala etinhlanganweni tetepolitiki, tetenkholo kanye netemphakatsi jikelele kuwo wonkhe umlandvo wetive.
Ludzaba lwekuVuselelwa kweSimilo lungumtamo wekuhlanganisa luhlelo lwengucuko loluchubeka eNingizimu Afrika. Umphakatsi waseNingizimu Afrika uye wabukana netingucuko letisembili kakhulu eminyakeni yabo-1990. Kusukela elukhetfweni lwanga-1994 lwentsandvo yelinyenti, luhlelo lwengucuko beluphokophelele ekuchazeni kabusha indzima yetikhungo tetepolitiki khona kutawusungulwa luhlelo lolungakhetsi buhlanga nebulili lolwesekelwe ekungabandlululini nekuhlonishwa kwemalungelo eluntfu khona kutawesekelwa sisekelo semphakatsi loncike kutebulungiswa. Letingucuko tibe sicongo semlandvo lomudze wemizabalazo leyafaka ekhatsi emandla ebantfu baseNingizimu Afrika ekusunguleni umphakatsi lonebulungiswa.
Kuyintfo leyatiwa kahle kutsi lubandlululo lwaba ngetulu-nje kwendlela leyancisha emalungelo etepolitiki elinyentini lebantfu baseNingizimu Afrika. Lubandlululo, lwesekelwa luhlelo lwekuvuna labadvuna, belubonakala kuto tonkhe tikhungo temphakatsi futsi lwadzilita umtiya wesimilo semphakatsi wakitsi. Loluhlelo belwesekelwe kuloku:
Budlova lobuchutjwa tikhungo tembuso;
Kuhlukunyetwa kwetakhamuti taseNingizimu Afrika ngaphasi kwengcikitsi yebudlova nencindzetelo lokuchubekako;
Luhlelo lwebasebenti bemagayiza lolwadzilita sidleke semndeni;
Luhlelo lwemsebenti lolunekuphukuta lolwahlupha luntfu;
Luhlelo lwemfundvo lobelwehluleka kwengcisa emagugu ebuntfu lavakalako;
Luhlelo lwetenkholo lobelwesekelwe ngebuhlanga lolwehluleka kuniketa buholi lobunesimilo;
Luhlelo lwekuvuna labadvuna lobelunyembenya labasikati luphindze lutsatsele labasikati bemdzabu emandla;
Betekwatisa lebebasemgudvwini wekwatisa ngemanga nemfundzisolite, lebebangasiyo indlela yekuhlelembisa kutfutfukiswa kwemagugu lokwabelanwa ngawo.
Ngekwengcikitsi, lomcondvo lohlatiyiwe wekubekelwa ecadzini ungakhanyisa kucocisana kwetfu ngemphumela welubandlululo emphakatsini waseNingizimu Afrika. Kubekelwa ecadzini ligama lelisho simo lapho umuntfu atitfola akhishelwe ngaphandle kwakhe nobe kulabanye emphakatsini lofanako. Umcondvo wekuphukuta ufaka ligalelo ekuvisiseni luhlangotsi lwetenhlalakahle lwekubekelwa ecadzini. Kuphukutwa kwenteka uma umuntfu lomunye ?asebentisa? lomunye, nobe licembu lelitsite ?lisebentisa? lelinye. Ngalokufishane, lowo lophukutako ubona lowo lophukutwako kuphela-nje njengelithuluzi nobe intfo yekusetjentiswa. Ngakulolunye luhlangotsi, lowo lophukutwako ubona lowo lophukutako njengensontfo lengenabuntfu lelawula buntfu bakhe lobusisekelo. Loku kunemba emhlolweni uma lowo lophukutwako nalowo lophukutako baphawuleka njengemacembu emphakatsi.
Kubekelwa ecadzini kuye kwenteka emazingeni lamabili lehlukene nanobe ahlangene. Kwekucala, ezingeni letepolitiki lapho tinchubomgomo betishosholotwa ngulabo bebaphetse ngaleso sikhatsi betisuselwa etulu tiyiswe kuwo onkhe emazinga ekuphatsa khona kutawulawulwa kuphindze kusetjentiswe kabi emandla. Kukhona lapho tinchubomgomo telubandlululo betisebenta khona ngekwebudze kuya etulu naphasi. Kwesibili, simo sebubanti bekubekelwa ecadzini siphindze sasebenta ekwehlukaniseni bantfu bakitsi ngekwebuhlanga nangekwebuve. Ngaloko-ke kwasungulwa luhlelo lwekubekelwa ecadzini ngalokungacondzakali emphakatsini. Ngalokusempeleni, lubandlululo belulubi kantsi-ke ngaloko eminyakeni lengetulu kwalengemashumi lamane beluloku luvuselela tisekelo tekungabi nesimilo lebesetivele tendlalwe nguletinhlelo tangaphambilini lencindzetelo. Ngalamafisha, lonkhe luhlelo lwaseNingizimu Afrika lwetenhlalakahle yemphakatsi belungenamcondvo, lungenasimilo futsi lungahambisani nemigomo lesisekelo yebulungiswa, kulingana, inkhululeko, kwetsembeka, sitfunti kanye neluvelelo lecuketfwe etinkholweni letinyenti kumhlabawonkhe.
Lokudvukumeteka ngekwesimilo kwelinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika kuye kwashiya tibati letibonakala ngalokucacile temphakatsi lodzinga imitamo lecondzile nalecinile ngalokuphutfumako kutsi kwenwentjwe umkhawulo weluhlelo lwengucuko wengce ngale kwekuchazwa kabusha kwetikhungo tetfu tetepolitiki. Imphi yekusungula nekusimamisa emagugu lokwabelanwa ngawo emphakatsini wakitsi kusaseyincabhayi yesikhatsi lesidze lokumele sibukane nayo. Lokunye kwaletibati kufaka ekhatsi emazinga lasetulu aloku -
kubulala kuphanga nekweba kudlwengula kuhlukunyekwa kwalabasikati nebantfwana kuhlukunyekwa kwebantfu labakhubatekile kuhlukunyetwa kwalabadzala budlova basemakhaya kusetjentiswa kabi ngalokwandzile kwetjwala netidzakamiva kushushunjiswa kwetidzakamiva kusetjentiswa kwemahhovisi emphakatsi kutsi umuntfu atizuzele ngekwakhe bugebengu bebantfu labahloniphekile
Kubaluleka kwalesimo kuvele kucace kahle uma kuhlolisiswa emanani ebantfu labasemajele. Emajele aseNingizimu Afrika agcwele ngekuphuphuma lokungetulu ngemaphesenti langu-70, ngelinani letephulamtsetfo lelilinganiselwa ku-176 000. Nanobe lelinani limele babanjwa labavalelwe emajele, kunalabanye babanjwa labagwetjiwe labangu-73 000 labadvosa ngekusebentela umphakatsi. Ngetulu kwa-4 000 walababanjwa bangephasi kweminyaka lengu-18. Emashumi etinkhulungwane ebabanjwa aseminyakeni lesekhatsi kwa-18 kuya ku-25. Bugebengu lobentiwe ngekwandza beluhlobo lwebudlova, kufaka ekhatsi kubulala, kudlwengula, kulimata, njll. Ngalokwandzako, kuba tinswane, labadzala kanye nalabasikati lebaba bahlukunyetwa balobugebengu.
Kubaluleke kakhulu kutsi ingcikitsi yetenhlalakahle nemnotfo lapho loku losekuphawulwe ngenhla kwenteka khona inakwe. Buphuya buyachubeka nekutsintsa linyenti lebantfu eNingizimu Afrika. Ngendlela lengesiyo lencane, buphuya budlala indzima kulenhlekelele yesimilo eveni.
Nanobe letibati letingenhla tibonakala ngalokucacile, kunetibati letifihlakele taletinkinga tesimilo imitamo yekuVuselelwa kweSimilo lokumele ibukane nato. Leti tifaka ekhatsi:
Kwehliswa kwekubaluleka kwebantfu.
Buhlanga kutinhlangano letisembili temphakatsi.
Bulili nekucindzetelwa ngekwebulili njengobe kuchutjwa ngulabanyenti bantfu baseNingizimu Afrika etimphilweni tabo tamalanga onkhe, kanye nasetikhungweni temphakatsi ekwetayelanisaneni bantfwana ngekwenhlalakahle.
Kubukelwa phasi nekusetjentiswa kabi kweluCwebu lwemaLungelo.
Kwephuka kwemndeni njengesikhungo lesisembili setenhlalakahle.
Emagebe lamakhulu emkhatsini kwalabo ?labadla kusale? nalabo ?labadla imbuya ngelutsi ".
Indlela yekutiphatsa emsebentini lengenamgogodla.
Lisiko lekutinjingisa.
Kutinaka wena nebugovu.
Kweswelakala kwesitfunti nekwetsembeka kulabanye labasetikhundleni temandla ekuphatsa.
Umoya wekubonakala kwephuta kwekuletsa tinsita kulabaphuyile.
Lisiko lekutigodlela ngekwelilungelo.
Kutsandza kutsenga netintfo tekubonisa buwena.
Emazinga laphakeme ebuphuya.
Kukhatsateka ngekuVuselelwa kweSimilo kumele kubukane naletincabhayi. Nguleligalelo leluhlelo lwengucuko kuVuselelwa kweSimilo lokumele kubukane nalo. Ngulelo nalelo siko leyame elucwebini lwesimilo lolugcugcutela kutiphatsa ngalokufanele, nalokwakhako futsi lolungatemukeli tento letinetigwegwe.
Nanobe lubandlululo, luhlelo lwekuvuna labadvuna nekungalingani kwemphakatsi kungumnyombo losembili wenhlekelele yesimilo emphakatsini wakitsi, lokuvele kwacaca kutsi nobe nguyiphi imitamo yekuVuselelwa kweSimilo kutawumele inake tintfo letinemitselela letingaphandle kwemincele yetfu. Ikakhulukati, umoya wekuhweba kumhlabawonkhe ubalulekile kuloluhlangotsi. Iminyakakhulu yelishumi nemfica neyemashumi lamabili ibhebhetselise ingucuko kusuka emphakatsini wekulima kwaya kulowo wetimboni. Umnyakakhulu wemashumi lamabili nanye ungenisa sibhicongo lesitinhlangtsi tinyenti seluhlelo lolubhebhetselisa ingucuko kuyo yonkhe imikhakha yemphilo. Lomhlaba ubona kuguguleka kancane nalokuhlelekile kwekuhlakanipha kwemvelo, imihambo yemphakatsi, emagugu nemisimeto.
Kuhweba kumhlabawonkhe ngemininingwano netinhlelo telwati ikakhulukati kuyachubeka ezingeni lelisetulu njengobe tindlela letinyenti tebatsengi baseNshonalanga nelucucaba letimboni tetekwatisa taseMelika tenabela kumhlabawonkhe. Incabhayi lenkhulu yekuhweba kumhlabawonkhe kutsi bashosholoti, takhiwo kanye netinchubo tako atatiwa ngekucatsaniseka. Teswela kutiphendvulela kantsi tivamise kusebenta ngaphandle kwekulawulwa ngenca yekungabi khona kwemibuso lefanelekile nalenekutiphendvulela ngekuhlelembisa nekuphatsa. Ngalokulandzelako, akusiko-nje kuphela kutsi emasiko ayo yonkhe indzawo ayanyatselwa kepha imigudvu lefana nebugebengu lobuhlelekile, inkhohlakalo, kushushunjiswa kwetidzakamiva, kukhangisa lokungenasimilo nekuhlubula ku-inthanethi, kanye netifo letengciselanako kusabalala lula nangekunonopha emhlabeni jikelele, ngesivinini lesiphutfumako kunangaphambilini. Inkinga lenkhulu yekuhweba kumhlabawonkhe kutsi imininingwano leminyenti iyatungeleta bese ingena kuyo yonkhe imikhakha yetimphilo tetfu kantsi itfwele butsi lobukhulu bekushabalalisa ngaphandle kwekutsi kube khona emazinga lahambisanako ngekwesimilo kutsi kubukanwe nalokushabalalisa.
Kuphindze kube nelugebe lwemasiko lolwenwebekako lolubhejetseliswa bashosholoti bekuhweba kumhlabawonkhe. Ngekubukelela ekuncintisaneni ngekuhweba kumhlabawonkhe kanye nekuba ngumgaleli lovelele etindzabeni temhlabawonkhe live lakitsi alizange kuphela lisayinde tivumelwano letinyenti tamhlabawonkhe, kepha liphindze laphoceleka kutsi lemukele inkhululeko yamhlabawonkhe kanye nekucekisa tinchubo letisembili.
Ngenca yekubona lenchazelo lengenhla nekubekela lubandlululo eceleni, sidzinga kutivivinya lokunembako, kubuyeketa nekuhlola kabusha simo sesimilo setenhlalakahle. Ngalokungangabateki, loku kudzinga kuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi wakitsi. Kungaloko-nje kanyentana bekuloku kucondziswa ku?Nhlangano yekuVuselelwa kweSimilo? lokubonisa umongo, ?umoya? kanye nekutibophelela eluhlelweni lwetenhlalakahle lolusezingeni lesimilo lesiphakeme.
EMAGUGU LAVELAKO EMPHAKATSI WAKITSI LANGUMNYOMBO WEMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
Tesekelo tekuVuselelwa kaBusha kweSimilo tendlalwe kuMtsetfosisekelo wakitsi lomusha. UMtsetfosisekelo ungumtamo wekusungula umkhuba lomusha wesimilo eveni lakitsi. Kuneticephu letinyenti teMtsetfosisekelo letibukene-ngco neludzaba lwekuvuselelwa kwemtiya wesimilo emphakatsini wakitsi. Sendvulelo seMtsetfosisekelo sitsi ?Tsine, bantfu baseNingizimu Afrika, siyakubona kungabi khona kwebulungiswa esikhatsini lesengcile, ... siyawemukela loMtsetfosisekelo njengemtsetfo lophakeme kunayo yonkhe eRiphabhuliki ... kuze? kupheliswe kwehlukana kwasesikhatsini lesengcile futsi kwakhiwe umphakatsi lowesekelwe kumagugu entsandvo yelinyenti, bulungiswa kutenhlalakahle kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo?".
LuCwebu lwemaLungelo kuSehluko 2 seMtsetfosisekelo lucuketse linani lemagugu labalulekile labukana-ngco netindzaba letisisekelo mayelana nesimilo. Loku kufaka ekhatsi:
Emalungelo etemnontfo, temhlalakahle netemasiko (tig. 22 - 31)
Emalungelo etepolitiki (s. 19)
Ngekwendlala lemigomo, uMtsetfosisekelo awubekanga kuphela umtfwalo encenyeni yahulumende kutsi ahloniphe takhamuti, kepha nasetakhamutini kutsi tihloniphe emalungelo alomunye kulomunye. Kunemtfwalo kuwonkhewonkhe eNingizimu Afrika kutsi ahloniphe emalungelo alabanye bantfu, labamnyama nalabamhlophe, labadvuna nalabasikati, labadzala nalabancane.
Hulumede ulindzeleke kutsi atfutfukise emagugu lendlalwe eluCwebini lwemaLungelo ngendlela lesebentela buhle nentsandvo yemphakatsi jikelele. Unemtfwalo wekutfutfukisa emagugu eMtsetfosisekelo neluCwebu lwemaLungelo. Kuze kutsi lamagugu asho lokutsite kulabadvuna, labasikati nebantfwana jikelele etimphilweni tabo tamalanga onkhe, kumele afundziswe ngalokubonakalako etikhungweni letisebentako, hhayi etikhungweni letingasebenti naletihhohlokile. Indzima lenkhulu yahulumende ngaphasi kwelisu lemagugu kuniketa kwesekela lokunebulungiswa, lokungakhetsi luhlangotsi nalokunganyembenyi lapho emagugu lagcotjwe ngekwemtsetfosisekelo angafundziswa futsi afundvwe khona.
Lokuphindze kuhambisane njengetinhlelo tekuVuselelwa kweSimilo nguletikhungo tembuso njengetiNkantolo eSehlukweni 8 nekuPhatfwa kwemiSebenti yeMphakatsi eSehlukweni 10. Sehluko 9 seMtsetfosisekelo siphindze sasungula tikhungo letesekela intsandvo yelinyenti njengeMvikeli weMphakatsi; liKhomishani lemaLungelo eLuntfu; liKhomishani lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi leyeSekwe ngekwemaSiko, ngekweNkholo nangekweLulwimi; liKhomishani lekuLingana kweBulili; uMcwaningitimali Jikelele; uMtimba lotiMele wekuLawula tekuSakata; kanye neliKhomishani lelitiMele leluKhetfo. Lemitimba ilindzeleke kutsi itfutfukise futsi ivikele emagugu lendlalwe kuMtsetfosisekelo.
Sehluko 10 seMtsetfosisekelo ngalokucondze-ngco sibukana nekuPhatfwa kwemiSebenti yeMphakatsi. Sigaba 195 (a), (c) na-(i) tiniketela ngekusungulwa kweluphiko lwekuphatfwa kwemphakatsi lolwesekeleke kuleligugu lelisha lekusebentela umphakatsi, ngekungakhetsi luhlangotsi nangalokusezingeni leliphakeme.
Hulumende uphindze wasukumisa imigomo yeBatho Pele lehlose kungenisa emagugu lamasha ekwetfulweni kwetinsita emphakatsini. IBatho Pele ihlose kugcizelela umbono wemsebenti, kuhlonipha takhamuti, kuvelela ngekwetfula tinsita kanye nalamanye emagugu. Lemigomo ngunayi:
Kucocisana: Takhamuti kumele kucocisanwe nato mayelana nemazinga nekhwalithi yemisebenti yemphakatsi letetfulelwa yona futsi, uma kuphumelela, kumele tiniketwe kutikhetsela mayelana naletinsita letetfulelwa tona.
Emazinga emSebenti: Takhamuti kumele titjelwe ngekutsi titawetfulelwa waphi emazinga nekhwalithi yetinsiti khona titawuba nelwati ngaloko lokumele tikulindzele.
Kufinyelela: Tonkhe takhamuti kumele tibe nekufinyelela lokulinganako kutinsita letinelilungelo lekutetfulelwa.
Sizotsa: Takhamuti kumele tiphatfwe ngesizotsa nangekubonelelwa.
Imininingwano: Takhamuti kumele tiniketwe imininingwano lephelele, naleshaya emhlolweni mayelana netinsita letinelilungelo lekutetfulelwa.
Kuba selubala nekungagodli: Takhamuti kumele titjelwe ngendlela ematiko avelonkhe newetifundza aphatfwa ngayo, kutsi yimalini layicitsako, nekutsi ngubani lowengamele.
Kuncesitelwa: Uma lizinga lemsebenti leletsenjisiwe kungafinyelelwa kulo, takhamuti kumele tiniketwe kucolisa, inchazelo legcwele kanye nesisombululo lesiphutfumako; kantsi uma kwentiwa tikhalato, takhamuti kumele tiniketwe indlebe leneluvelelo, nelusito.
Lusito lolulingene imali lekhokhwako: Imisebenti yemphakatsi kumele yetfulwe ngendlela leyongako nalefanelekile khona kutawuniketwa takhamuti lusito lolulingene imali lekhokhwako ngalokungaphumelela.
Imicondvo yeVukuzenzele neLetsema imikhankaso lebalulekile ekutfutfukiseni budlelwano emphakatsini leyehlukene. Sicubulo lesingunyombo sigcizelela budlelwano bahulumende nemphakatsi kuyo yonkhe imikhakha kanye nemiphakatsi ngekumbandzakanyeka ngalokubonakalako eluhlelweni lwekusebenta. Kuvuselela umoya wekutinikela kanye nekutiphendvulela kwemphakatsi. Kugcizelela umtfwalo wekwakha sive ngaphasi kwengcikitsi yekusebenta ngekubambisana ekucedzeni kungalingani kwasesikhatsini sangaphambilini.
Hulumende, ngekubambisana nemphakatsi jikelele sewuvele utsetse tinyatselo tekuhlangabetana netincabhayi letiphawulwe kuMtsetfosisekelo. Emkhatsini wekusungula lokuchubekako, ikakhulukati ezingeni lematiko, ekubukaneni netinhlangotsi letehlukene tekuVuselelwa kweSimilo umtamo wekucala logabancako wekubukana nekuVuselelwa kweSimilo ngalokubanti kwaba kusukunyiswa kwemihlanganosikolwa lemibili ngasekucaleni kwa-2000. Umhlanganosikolwa wekucala, lowabanjwa ngaFebhuwari 2000, wangenisa kuVuselelwa kweSimilo njengemkhakha lobalulekile lodzinga kubukisiswa mbamba. Kwaba nekuphawula lokunyenti lobekucondziswe ekuchazeni lenkinga. Umhlanganosikolwa wesibili, lowabanjwa ngaMeyi 2000, wafaka ekhatsi kumelela lokwenabile, futsi waba kwemukelwa kwekucangacangana kwaloludzba loludzingidvwako. Kwahlongotwa kulomhlanganosikolwa kutsi luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwekuVuselelwa kweSimilo kumele lutfutfukiswe. Nanobe kunjalo, kwaphawulwa futsi kulomhlanganosikolwa kutsi kunesidzingo lesiphutfumako sekumbandzakanya onkhe ematiko ahulumende ekusunguleni, kwakha kwesekela kutenhlalakahle lokucinile ngalokusungula, kugucula tikolo tetfu tibe tindzawo letinesimilo, kudvosa umkhakha wetemabhizinisi ekucocisaneni nasekuhlelembiseni kumbandzakanyeka lokubanti kwemkhakha wetenkholo kulokusungula. Kunetindzawo letingubocalangaye letiye taphawulwa kulomhlanganosikolwa.
Lokunye kusungula hulumende latimbandzakanye kuko kwaba yiKhomfa yaMhlabawonkhe yekulwa neBuhlanga, kweSaba tiFikanamtfwalo kanye nato tonke tinhlobo tekungaBeketelelani leyabanjwa nga-2001.
Tindlela letiphawulwe ngenhla tibonisa kutibophelela lokusembili lokwentiwe ngumbuso ekutfutfukiseni luhlelo lwemagugu lamasha lokwabelanwa ngawo lokuluhlelo lolucondziswe ekuVuselelweni kaBusha kweSimilo.
Kwekucala kulokutibophelela lokusembili lokuphawulwe ngenhla kutibophelela ekulahleni indlela yetenhlalakahle yemphilo lengenasimilo kanye nekutsatsa bunye baseNingizimu Afrika lobuhlanganyelwe ngekufana njengobe kuhlongotwe kuMtsetfosisekelo. Lokuphawulwa kungakacaci kahle kweNingizimu Afrika ?njengeSive seMushi weNkhosatane - Rainbow Nation? kwavusa lidvumela, kepha kuyintfo lesengakaphumeleli nenkhomba lenhle yalapho kutawuba nesimilo lesisha lesifaka wonkhewonkhe. Kutawulahlwa tintfo letifana nebudlova, inkhohlakalo, kudlwengulwa kwabomake, bantfwana netinswane tetfu, kushaya batali nebafati betfu, kanye nekuphukutwa kwalabaphuyile. Umphumela wako konkhe lokungcola udzinga kutsi sibuke kusetjentiswa ngalokubonakalo kwebuhle lobesekelwe ebuntfwini betfu. Indzabuko yase-Afrika ibita loku ngekutsi Butfu/Botho/Ubuntu njengaletinye tinkhomba temagugu etinhlelo tetfu ngekuhlanganyela. Tintfo letifana netifanisongco, tisho, emagugu, tinganekwane temlandvo netinsini tesekele kuko. Nanobe kunjalo emasiko nemikhuba yendzabuko letsite ilawula indlela umuntfu lenta ngayo. Sikubita loku ngemihambo. Esikhatsini lesinyenti, lemihambo isetjentiswa ekuphawuleni kulunga nobe kungalungi kwesento lesitsite. Loku kumane kuyindlela yekuveta lisiko lemuntfu kantsi akumelanga kuphawule kulunga nobe kungalungi kwesento lesitsite. Sive seMushi weNkhosatane kumele sicinisekise kutsi imihambo letsite, ikakhulukati leyo lemayelana nesimo setenhlalakahle yalabasikati, iyaguculwa ngekuhambisana naleyo yeMtsetfosisekelo futsi isuswe ekuboneni ngekwendzabuko yekulingana nekuhlonyiswa lokuhlongotwa nguMtsetfosisekelo.
Kwesibili, kutibophelela ekutfutfukiseni emagugu esihawu, sitfunti, inkhululeko, kuthula nebulungiswa kanye nekuhloniphana.
Kwekugcina, iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo ikutibophelela lokunemtfombo wekubhekisa kwawo nendzawo yekusukela lokunguMtsetfosiekelo wetfu. Nembala, yindlela lensha yemphilo, letawumisa imifaniswano yesitfunti emphakatsini wakitsi khona kutawelashwa lobhubhane wenkhohlakalo kuphindze kubukanwe netidzingo talabo labasengotini kakhulu emphakatsini wakitsi eNingizimu Afrika.
NGABE EMAGUGU ENDLULISWA KANJANI
Bantfu bafundza emagugu ngesidzingo, lugcozi kanye nekuba yincenye yetikhungo letinemsebenti futsi letibalulekile kubo. Emagugu lahlala sikhatsi lesidze lasuka esitukulwaneni aye kulesinye avamise kuba ngulawo lekamayelana nekuphila nekukhula njengeluhlobo, njengalawo lalawula kulalana kwetihlobo, kudla bantfu nekubulala, emagugu labo labengamele tebhayiloji labasitjela kutsi atfolwa ngekuhamba kwesikhatsi nendzawo ngisho nasebantfwini labehlukene labangakaze babe nekutsintsana nobe nekuchumana. Sibonelo lesivamile kulesikhatsi ngemagugu mayelana nekutiphatsa ngekwemacasi lokuvela namuhla ngenca yekufa usengakakhuli lokubangwa yi-AIDS.
Siphindze sifundze emagugu uma kukhona lokusitsintako, kunyakatisa umphefumulo, njengekucamba kwato tonke tinhlobo, kutfola inchazelo yemphilo, kufuna liciniso, lutsandvo lwekufundza, kwenta umsebenti lomuhle nobe kwesekela ngekwekutsandza live lakini, kwetsembeka nobe kukholelwa.
Siphindze sifundze ngengoti, ngekungacapheli ngalesinye sikhatsi, kutsatsa tibonelo nalabanye ngaphandle kwekucabanga kabanti ngato, kanye nangekwenchubo, imfundziso yenkholelo kanye nekuphocelelwa batali.
Asifundzi ngekuba sodvwa kepha sifundza emiphakatsini yekuhlanganyela, labanye labayibita njengetikhungo temphakatsi, leto takhiwo letinjengemndeni, tinhlelo tetemfundvo kanye naletinye tikhungo, nemacembu abontsanga, lapho imitsetfosimiso, imikhuba nemihambo kulawula kutiphatsa kwetfu kuphindze kusibekele tigwebo, imiklomelo, kujeziswa kanye nekugcugcutelwa. Akusito tonkhe tikhungo temphakatsi letineligalelo lelifanelekile kutesimilo kantsi kuleminye imiphakatsi yaseNingizimu Afrika, tikhungo letingenasimilo lesikahle njengemagenge tigwetjwa ngebudlova nekwesatjiswa bese ngaloko kuba lukhuni kutigucula. Ngeluhlelo lwekwetayelanisa nemphakatsi, lamagugu siyawatsatsa. Kuliciniso kutsi emagugu latsatfwa futsi lacinisekiswa tikhungo avamise kuba nesisindvo nekuhlala sikhatsi lesidze, nekutsi lawo lafundvwa ngephandle kwalawa avamise kube ngulaphephetsekako, ngulangenamgogodla futsi esikhashana. Nanobe nguliphi lisu, ngaloko-ke, lekuvuselela kabusha similo emphakatsini lofana nalowo wakitsi, lovela esikhatsini sebulungiswa-mbumbulu uya ebulungisweni lobesekelwe kumtsetfosisekelo, kumele ukutfokotele kutsi ngabe bantfu bawafundza njani emagugu nekutsi, njengemphumela, lisukumise tindlela tekungenelela ngekwesekela leto tikhungo tekuchamusela. Kwetayelaniswa kwebantfwana labadvuna emphakatsini eNingizimu Afrika kanye nekutfutfukiswa kwebuntfu bebulili balomdvuna njengalokweyame kakhulu budlwangudlwangu, kuba nemsebenti lokahle, kanye nekuba ?nemfati lokahle? kahle-hle kudzinga kubukisiswa ngendlela lenengucuko.
Njengesibonelo, betekwatisa, njengemsakato namabonakhashane basabamba indzima lesembili kakhulu kungabi kuphela ekuguculeni tindlela lokubonwa ngayo kuphindze kubunjwe emagugu emphakatsi kepha bangabuye babe migudvu yekutfutfukisa nekuVuselelwa kweSimilo.
Kwengeta lapho, lulwimi nemasiko uma kufakwe kahle kulelisu kungafaka ligalelo lelisembili kakhulu ekwakheni sive lesinenhloso yaso lesemcoka njengekuhlanganisa emacembu lanebuve nebuhlanga kakhulu eveni lakitsi, kanye nekucinisekisa kulingana nekuhlonipheka lokufanako emkhatsini kwalabadvuna nalabasikati. Imicondvo legabanca kulokwehlukana kwebuve nebuhlanga, lokuphindze kunconote kulingana kwebulili, kwenta sibonelo kwetsembeka eveni lakitsi, kuhulumende wetfu, kanye nesitfunti njengebaholi bavelonkhe, uMjeko waVelonkhe, imicimbi nemigubho yavelonkhe kanye neliCulo laSive kumele kudlale indzima lesembili ekumisweni kwetinhlelo tebasakati, kube ngakulolunye luhlangotsi kucinisekisa lokuhlonishwa akwetfulwa ngendlela leshiya labasikati.
Kumele siphindze sitfole kukhanyiselwa kuletinhlangano letesekelwe kutenkholo letemukelwe ngekwemtsetfosisekelo eNingizimu Afrika. Kuloluhlangotsi, sinemaPhrothestanti, emaKhatholika, emaSulumani, emaJuda, emaBhuda kanye netinkholo tendzabuko letitiMele te-Afrika, kufaka ekhatsi letinye. Inkholo njengobe itsatselwe emphandzeni yayo imele ?kubopha? kantsi emagugu ayo aniketa inchazelo nenhloso emphilweni. Ngekuhlobana ngalokufanako kuba tikhungo, kwenta sibonelo umndeni, lisontfo, temfundvo, basebenti labahlelekile kanye nahulumende. Lisiko lesimilo semphakatsi angeke lehlukaniswa kuletikhungo. Leti tingasetjentiswa njengetindlela lokutawuhanjiswa ngayo iNhlangano yekuVuselelwa kweSimilo. Lokubalulekile ngalokulinganako yindzima yekusungula kwemphakatsi jikelele lecondziswe ekucaleni luhlelo lolusha lwesimilo emphakatsini wakitsi.
Kungenca yekubona loku lokuphawulwe ngenhla kutsi loluhlelo kumele lubukwe. Nanobe kunjalo, kubalulekile kucaphela kutsi tikhungo letehlukahlukene tahulumende setivele ticalile ekungeneleni tinhlelo tekubukana netinhlangotsi letitsite tekuVuselelwa kweSimilo, njengobe letincenye letingentasi tibonisa.
IMIKLAMO YAHULUMENDE LESUKUNYISIWE NALENGAHLE ISUKUNYISWE MAYELANA NEKUVUSELELWA KWESIMILO
Tindzaba leticondzile letinyenti setivele tiyincenye yeluhlu lwahulumende emkhakheni wekuVuselelwa kweSimilo semphakatsi wakitsi. Letindzaba leticondzile lesetivele tifakelwe tibuko tifaka nati:
Kuciniswa kwemndeni njengendlela yekwengcisa emagugu lesekelwe kutikhungo letivelako.
Kwesekelwa nguhulumende kwekusungula kwetinkholelo leticondziswe ekwakheni kabusha umtiya wesimilo semphakatsi.
Kusungulwa lokucondziswe etikoleni nasetikhungweni temfundvo lephakeme.
Temidlalo nekusungula kwetekungcebeleka.
Labo labasemikhakheni yebuciko, yemasiko nesayensi; kutfutseleka eveni netebasebenti.
Kusungula kwekwakha umphakatsi.
Bulungiswa betekuBuyisela lobucondziswe ekwelapheni kungcubutana kwemhlukunyetwa/sephulamtsetfo nekufaka ligalelo ekuvinjelweni kwebugebengu.
Kucondziswa kwetigwegwe tetephulamtsetfo nekubuyiselwa kwetephulamtsetfo emphakatsini.
Kubalulekile kuphawula kutsi nanobe lokusungula lokwendlalwe ngenhla kubukene-ngco netindzaba letitsite tekuVuselelwa kweSimilo, umbono wahulumende ngulowo wendlela lehlanganisele mayelana nekubukana nekuVuselelwa kweSimilo, khona kutawuniketwa luhlakamsebenti loluhlelembisekile nalolucondzile lapho luchungechunge kwemicimbi lungavisiswa futsi lufakwe kungcikitsi.
Imindeni:
Imindeni yaseNingizimu Afrika iya ngekugucukela kutakhiwo letehlukahlukene ? yemtali munye, yetitukulwane letinyenti, yetitabani, leyengayelwe yinsha, yekusiswa kanye neyekukhulisela. Awukho umndeni wesichingilili. Imindeni letichaza ngekwayo ingemacembu ikakhulukati lenemalunga lesekele kulelinye, futsi atimisele kwenta kutibophelela kwesikhatsi lesidze lomunye kulomunye. Umtfwalo losembili wemindeni awukho kuphela macondzana nekukhulisa bantfwana nekwetayelaniswa nemphakatsi kwemantfombatane nebafana, kepha ekunakekelweni nasekwesekelweni kwawo onkhe emalunga. Imindeni lenakekelako nalesekelako ilungele wonkhewonkhe ? imphilo yetinswane, kulunganisela bantfwana nensha, kuzuza esikoleni, kukhicita kwasemsebentini, imphilo yetengcondvo kanye nekuphila sikhatsi lesidze kwalabadzala, imicimbi kanye nelizinga lemphilo ebantfwini labadzala, kumbandzakanyeka emicimbini yemphakatsi, tindlela tekusombulula kungcubutana ? konkhe kwaloku.
Imindeni leyesekelako nalenakekelako inciphisa umtfwalo wekunakekela lokuwela kumbuso uma imindeni yehluleka kunakekela bantfwana nalabadzala bayo labadzinga kwesekelwa. INingizimu Afrika inelizinga leliphakeme lemindeni lengasebenti kahle. Loku kufaka ekhatsi imindeni, ngesizatfu lesitsite nobe letinye, lenganakekeli nobe lengesekeli emalunga ayo, kufaka ekhatsi emalunga lasengcupheni (njengebantfwana labasadzinga kwesekelwa, bantfu labadzala, labasikati nemalunga emndeni lakhubatekile). Kwengeta kuloko, imindeni ingaba namunye nobe ngetulu webantfu labanetinkinga letisetulu tetengcondvo, temtimba nobe tenhlalakahle letigongonya kusimama kwelicembu lemndeni kanye nemalunga ngalinye emndenini, lokuvamise kuba njalo, kwenta sibonelo, ngekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva.
Kunyenti lokwatiwako mayelana nemindeni nemiphakatsi leyakhelene, nemiphumela yaloko lelandzelako ebantfwaneni naselusheni, Kulukhuni emindenini lesebenta kahle kutsi igcugcutele kutilungiselela nekuzuza ebantfwaneni uma lowo mndeni uphila emphakatsini longasebenti kahle. Ngalokufanako, bantfwana labavela emindenini lengasebenti kahle kepha bahlala emiphakatsini lenekwesekela benta ncono kunaloko lokulindzelekile.
Kuneluhlelo, lolwenganyelwe Litiko leTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, loluchubekako ekusukumiseni inchubomgomo yemndeni. LeLitiko lingaphindze lizuze ngekuvivinya letinye tinchubo tamhlabawonkhe (Hulumende waseNew Zealand unelikomiti lelihlanganisele tindvuna ngekucinisa imindeni kantsi kunemklamo wemiNdeni leseluGebeni ? Fragile Families Project - lokanisekise eMelika, njengetibonelo) temiklamo lehlose kucinisia imindeni lengasebenti kahle kanye nekubonelela kwesekelwa ngetimali kwetikhungo letingekho ngaphasi kwahulumende letinganiketa kunakekela lokufanelekile, kugcine bobabe labangekho ngenca yedivosi nobe kwehlukana banekuchumana nebantfwana babo, kanye naleminye imiklamo yekutisusela lebukene netihibe letihlasela imindeni leyephukile. Umklamo wekulinga ungasetjentiswa kutsi ufanisele lokusungula kwaseMelika kwemiNdeni leseluGebeni lapha eNingizimu Afrika.
Ngaphandle kwesidzingo sekubukana netinkinga letihambisana nemindeni lengasebenti kahle, incabhayi yemindeni lesatfutfuka lesebenta kahle kanye naletinye tikhungo tetenhlalakahle leticondziswe ekufakeni ligalelo ekuletseni takhamuti letingaba batfutfukisi bemazinga emalungelo lendlalwe kuMtsetfosisekelo iseloku imile.
Kusungula lokwesekelwe kutenhlanganisela yetenkholelo nenkholo:
Tikhungo tetenkholo ngito kuphela tinhlangotsi tetenhlalakahle letinemtfwalo losembili wekuhumusha nekucolisisa umzila wesimilo, kutiphatsa kahle kanye nemagugu. Tenta tintfo letinyenti, kantsi ngalokusempeleni tenta tintfo letingaketayeleki, lokuholele umhlatiyi wetepolitiki wasengilandi Thomas Paine kutsi aphawule: "Kushushiswa akusiyo imvelo yendzabuko yanobe nguyiphi inkholo, kepha njalo-nje kuvamise ikakhulukati kuba luphawu lwato tonkhe tinkholo, nobe tinkholo letisungulwe ngekwemtsetfo."
Ngalesi sizatfu, siye sehlukanisa emasontfo nemasinagoge ngekwemtsetfosisekelo embusweni nga-1995, kantsi ngakulolunye luhlangotsi ngenca yebudlelwano lobebungacaci kahle emkhatsini kwembuso welubandlululo kanye nemisimeto yeliSontfo laseDashi leliseNingizimu Afrika, ngaloko-ke asinayo inkholo leyesekelwa ngumbuso. Kunobe nguyiphi intsandvo yelinyenti kwehlukaniswa lokucinile emkhatsini kwemandla eligunya lembuso netikhungo tetesimilo kufanelekile futsi kwemukelekile.
Hulumende angeke akwati kutsi ngaphasi kwelisu lemagugu agcugcutele nobe akhetse munye nobe leminye yemisimeto yetenkholo. Kungenelela lokubonisa kukhetsa kungahle kungahambisani nemtsetfosisekelo futsi kube nemitselela lengemukeleki kutepolitiki, lokungaze kucekele phasi kusimama kwetenhlalakahle nekuthula kwetenkholo. Nanobe kunjalo, hulumende unako kutfutfukisa inchazelo yato tonkhe tinkholo letiphakamisa kubeketelelana, kulingana, kuthula, nekutibophelela kutenhlalakahle kunaleto tinkholo letingenasisindvo, letibandlululako, letingenako kubeketelelana naletingahambisani nengucuko.
Loko hulumende langakwenta kwesekela kusungula kwetinkholelo letihlanganisele letigcugcutela imigomo yemtsetfosisekelo yekubeketelelana, kubuyisana kanye nekusebenta kwemtsetfo emkhakheni wemphakatsi, emphakatsini lonetinkholo letehlukahlukene njengencenye lemangalisako yezisindza semnotfo wemasiko etfu.
Loku kubaluleke kakhulu kulomhlaba wangemuva kwamhlaka 11 Septemba, lapho kungcubutana nemphi enyakatfo kubekwa njengekwenkholo bese kutselela imisimeto yetenkholo tetfu kanye nebukholwa lobehlukahlukene ngetindlela letitsikametako, naletingahle tibhedvukele kunobe yini. Kucocisana ngetinkholelo emphakatsini nekufundza ngekuhlanganyela ngenchazelo ?yebuphekula?, ?timphi letinebulungiswa? netimphi ?letingenabulungiswa?, kushuba kwesimo emkhatsini kwetikhungo tetenkholo netemtsetfosisekelo, kanye nekungcubutana emkhatsini kwabohulumende labatimele bavelonkhe nekutiphatsa kwemikhakha yangephandle ngaphasi kwekuhweba kumhlabawonkhe angeke kunotsise kuphela kucocisana kwemphakatsi kepha kutawuchubela embili kutibophelela lokufanako ngesimilo sebaholi betenkholo ekuthuleni, kubeketelelana kanye nekulandzela umtsetfosisekelo ekutiphatseni kwetakhamuti engwace nasemphakatsini.
Loku kucatjangwa kutsi kumsebenti weliKhomishani lekuTfutfukisa nekuVikela emaLungelo emiPhakatsi leyeSekwe ngekwemaSiko, ngekweNkholo nangekweLulwimi nobe umbhasobhi walo, Litiko letaboHulumende betiFundza nebaseKhaya.
3 Tikolo netikhungo temfundvo lephakeme:
Litiko leTemfundvo letfule kusungula kwalo kwemagugu kutemfundvo nga-2000 lase leshicilela umphumela walokutfoliwe njengeManifesto ngemaGugu, Temfundvo neDemokrasi nga-Agasti 2001. Kunemagugu etemtsetfosisekelo lalishumi nemasu etemfundvo lalishumi nesitfupha ekuphumelelisa laphawuliwe futsi achazwa kuleManifesto.
Luhlatifundvo lwa-2005 lolubuyeketiwe selufake lokusembili kulokutfoliwe kulokusungula kwemagugu emikhakheni lemisha nobe lebuyeketiwe yekufundza. Luphiko lolubitwa ngeBuhlanga nemaGugu lisunguliwe kuleLitiko kantsi luhlelo lolugcugcutela emagugu netimphawu takitsi tavelonkhe luyasebenta kusukela nga-2001.
Incabhayi ngukutsi ngabe sibukana njani nemibono yebulili ngeluhlelo lwemfundvo lehlelekile kanye nekucinisekisa kutsi tikhungo tetemfundvo, njengetikhungo letibalulekile tekwetayelanisa ngekwenhlalakahle, tingalifaka njani ligalelo lekutfutfukisa bantfwana bebafana kutsi babe ngemadvodza laneluvelelo ngekwebulili, bahloniphe sitfunti salabasikati nekulingana kwabo, nekuyekela budlova nekuphukuta labasikati nebantfwana.
UMklamo waVelonkhe weMlandvo usukunyisiwe, lonemtfwalo wekukhicita tisetjentiswa letinsha temlandvo, kwesekela kufundziswa kwemlandvo etikoleni kanye nasetikhungweni tetfu letiniketa kuceceshwa kwabothishela bemlandvo.
Nanobe kunendlela yekucolisisa nekusungula lokusha ezingeni lesikolo, futsi nanobe imphendvulo yetikolo letingasebenti kahle isengakatfolwa ezingeni letifundza, umklamo wemagugu sewuvele usendleleni, unemfutfo kanye nemdlandla wahulumende.
Litiko leTemfundvo litawube lisebentile uma lingenaba kusungulwa kwalo kwemagugu kufinyelele emkhakheni wemfundvo lephakeme, mhlawumbe njengemklamo wekulinga kutsi kubanjwe ikhomfa yavelonkhe ngekuPhatsa nemaGugu etiKhungo emanyuvesi, ematheknikoni nasemakholiji aseNingizimu Afrika.
Imidlalo nekungcebeleka:
Bantfu bebaloku badlala imidlalo ngandlela tsite. Nanobe kunjalo, kungcebeleka nemidlalo tintfo tesimanjemanje, lokungukutsi kufika kwetimboni lokuletse kuba khona kwesikhatsi sekungcebeleka, tikhatsi tekuntjentjemuka lokumele tigcwaliswe ngalokutsite.
Kufundza kutawuba yintfo lenhle kulabo labantjentjemukako, mhlawumbe nemsakato, njengobe imema kuticabangela, kepha mabonakhashane akambandzakanyi jikelele, ayinancabhayi emcondvweni. Kuhlelwa kwetiteshi tamabonakhashane kumele kubukisiswe kabusha kusuke kumasophi, luchungechunge lwetebugengu nemidlalo yebudlova, bese kucondziswa etihlelweni letifundzisako, nobe letigcugcutela emagugu lamahle nalokwenteka mbamba.
Temidlalo nato tingaba yintfo lenhle, ngobe tidzinga kutinikela, tiyajabulisa futsi tinemphilo, tigabanca etilwimini nasemasikweni, tiniketa indlela yekuchumana lokwengca imincele; tiniketela ngendzawo yekumbandzankanyeka kulokufanako nebubele; futsi tinelitfuba lekugcugcutela kubeketelelana, kwetsembana, inhlonipho nekuvuselela lusinga kutenhlalakahle.
Temidlalo tiphindze tibe nemitsetfosimiso lefanako yekutimbandzakanya futsi, uma kumidlalo yemacembu, timema kwehlulela lokuchubekako ngekulinganisa lokufanelekile emkhatsini kwekuzuza kwemuntfu ngamunye kanye nenjongo lehlanganiselwe yelicembu. Kwekugcina, tiyinkhundla lebalulekile lapho takhamuti letisakhula titfola balingisi labasatfutfuka lokungafundvwa kubo futsi lapho luphawu lwekwakha sive nekujatjulelwa loko uMengameli Thabo Mbeki akubita ?ngekutigcabha lokusha? kungenteka ngalokubonakalako, futsi phambi kwetigidzi tebabukeli.
Letinye tinhlobo tekungcebeleka, ikakhulukati kuleyo miphakatsi lapho tisetjentiswa tekungcebeleka nemitsombolusito kuyindlala khona, kumele tigcugcutelwe njengemtamo wekumelana nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva nemahora lacitfwa etindzaweni tetjwala njengetinhlobo letivame kakhulu tekungcebeleka.
Litiko leTemidlalo nekuNgcebeleka lingatsandza kubuka i-Outward Bound netinhlangano letifana nayo ngemcondvo wekuniketa imifundzate kumikhakha lefanelekako yebantfu labasha baseNingizimu Afrika, kutsi batawukwati kucitsa sikhatsi sabo sekuntjentjemuka ngemicimbi letawubaletsela inzuzo esikhatsini lesidze, lokufaka ekhatsi nekwakha sive nekutigcabha. Imicimbi yekungcebeleka lenjengalena ingaphindze ifake ligalelo ekwakheni similo sesimondzawo lokungaba yincenye yekuVuselelwa kweSimilo.
Buciko, emasiko, isayensi:
Lokwenta laba bantfu baseNingizimu Afrika babe sezingeni lamhlabawonkhe akusiko kuphela kuhlabana emikhakheni yabo, kepha ligalelo kumhlabawonkhe emikhakheni yabo nemitselela yayo. Kuloku, abameli kuphela imikhakha yabo kepha nemive labo; bamancusa etfu emikhakheni yebuciko, emasiko nesayensi emhlabeni wonkhe. Bavela njengebantfu lusha lwaseNingizimu Afrika lokungafundza kubo ngekufisa kufana nabo, kube lugcozi lwebantfu labasha. Lomkhankaso wekujabulela iNingizimu Afrika losandza kuba khona eLandani ubonise indzima lesembili labantfu baseNingizimu Afrika labangayidlala ekukhangiseni iNingizimu Afrika kumhlabawonkhe.
Litiko leBuciko, emaSiko, iSayensi neTheknoloji litsandza kugcogca silululwati sekuhlabana ngaphasi kwebuciko nesayensi liphindze lisukumise luhlelo lwemiklomelo lephakeme kulabo labahlabene ? lokungenani lokumiklomelo leniketwa yindvuna ? kuze kutsi minyaka yonkhe kutawuhlonishwa labadle lubhedvu, labadvuna nalabasikati, labamnyama nalabamhlophe. Lingaphindze litsandze kucela emanyuvesi kutsi achudzelane ekusungulweni kwelihhovisi lelihloniphekile lemphakatsi lovisisa kuhlabana kusayensi, lokucishe kufane nalelihhovisi lelenganyelwe nguRichard Dawkins eNyuvesi yase-Oxford.
Bulungiswa bekuBuyiselwa kweSimilo nekuCondziswa kwetiGwegwe
KuVuselelwa kweSimilo ngekubuyiselwa kwesimilo ngumsebenti losembili weLitiko lekuCondziswa kwetiGwegwe. Nanobe lona kungumkhuba lomusha, sewuneligalelo loliletsile ekwetfulweni kwetinsita tekucondzisa tigwegwe eNingizimu Afrika. Tonkhe tinhlelo telitiko lehlelwe ngendlela leyesekela kuvuselelwa kabusha kwesimilo kulabo labaphambukile eimisweni nasemagugwini lemukelekile emphakatsini. Loku kube lushintjo lolukhulu ? kugucula emajele ekubeni tikhungo tekujezisa abe tindzawo tekwakhiwa kabusha kwesimilo/umoya nekutfutfukisa. Lomsebenti uchutjwa Litiko ngekubambisana lokusedvute nemphakatsi jikelele naletinye takhiwo tahulumende.
Kubuyiselwa kwesimilo kutephulamtsetfo njengenhloso yesikhatsi lesidze yekuvinjelwa kwebugebengu kusembili eluhlelweni lweLitiko lekuCondziswa kwetiGwegwe, lesekelwa Litiko lekuTfutfukiswa kweTenhlalakahle ekuhlanganiseni kabusha sigaba sekubuyiselwa kwesimilo. Lendlela ingene esikhundleni saleyo yekujezisa lebeyigcizelela ?ekubavaleleni emajukujukwini?. Kubuyiswa kwesimilo yindlela letinhlangotsi tinyenti ebugebengwini lefaka ekhatsi ticubulo letinyenti. Temfundvo, kuniketwa emakhono, kufundza imisebenti, kucaciselwa ngetesimilo netenkholo, kukhula engcondvweni nekutilungiselela kukhululwa kuletinye tinhlangotsi teluhlelo lwekubuyiselwa kwesimilo. Lendlela iphindze inakisise kusungulwa kwesimondzawo lesivumela kutitsiba, kutimela kutemhlalakahle, kwesekelwa ngumndeni lokuchubekako kanye nekuhlanganiswa kabusha.
Indlela yeBulungiswa bekuBuyiselwa kweSimilo, lesandza kwetfulwa nguHulumende ekuciniseni luhlelo lwebulungiswa ekushushisweni kanye neluhlelo lwekubuyiselwa kwesimilo, kulenye incola lecondze ekuVuselelweni kweSimilo emphakatsini wakitsi. Ngaphasi kwalendlela, kantsi lokuyintfo yekucala emlandvweni weluHlelo lweBulungiswa ekuShushiweni eNingizimu Afrika, bahlukunyetwa baniketwa indzawo enkhabeni yekusonjululwa kwebugebengi. Lena ngulenye indlela lapho Hulumende kanye nematiko laseluhlelweni lwebulungiswa ekushushisweni betama kwelapha tilondza tebugengu baphindze basebentele umphakatsi lophephile.
TINHLOSO TEMHLANGANO WEKUCOCISANA NGEKUVUSELELWA KWESIMILO
Kunetinhloso leticondzile uMhlangano wekuCocisana lobukelele kutizuza. Leto kwenta loku:
Kuniketa litfuba lekwelapha lingaphambilini kanye nesimo lesikhona kwanyalo senhlekelele yesimilo eNingizimu Afrika.
Kuhlolisisa emasu netindlela tekwakha kabusha emagugu etenhlalakahle eNingizimu Afrika lensha yentsandvo yelinyenti.
Kuhlelembisa kuvumbuluka kwenhlangano lenemandla yelucucaba letawusita iphindze yesekele imitamo yahulumende nemphakatsi ekusukuniseni luhlelo lolufanelekile lwekusebenta ngekuvuselelwa kabusha kwesimilo semphakatsi wakitsi.
Kumisa luhlelo lwekusebenta lolunemdlandla ngemkhankaso losimeme wekuVuselelwa kweSimilo.
Kugcugcutela kutimelela kwavelonkhe ekusungulweni kwemphakatsi lonesimilo, lonakekelako nalongenankhohliso.
Kucinisa tesekelo tenkhululeko nedemokrasi yetfu lezuzwe kamatima ngekwakha umphakatsi locinile ngekwesimilo futsi lowesekelwe elucwebini lwesimilo nekutiphatsa lolufanako.
Imiphumela lelindzelekile:
Kuveta luhlelo lwavelonkhe lwekusebenta lolutawubiketwa bucalangaye lobusembili eluhliwini lwavelonkhe lwalokutawenteka kuthemu lesendzimeni.
Kwemukela lisu lelitawutsintsa betekwatisa kutsi badlale indzima lebaluleke kakhulu ekwabeni umlayeto weMhlangano wekuCocisana mesive sonkhana.
Kusukumisa luhlelo lolwesekeleke kulidlelandzawonye lelifaka ekhatsi kumbandzakanyeka lokuhlelenjisiwe nalokwenabile kwemphakatsi wonkhana, nemikhakha yahulumende naletimele.
Kuhlela emasu lahlanganisele lasekelwe esimeni lesitinhlangotsi tinyenti setindzaba letisisekelo sesisombululo sanomphela wekucedza kukhohlakala kutenhlalakahle netemnotfo emphakatsini wakitsi.
TINCUMO LETIHLONGOTWAKO EMHLANGANWENI WEKUCOCISANA
Kungenela luhlelo loluhlanganisele lwahulumende lolunemikhakha yetemfundvo, tindlela tekutiphatsa kuhulumende, luhlelo lwetebulungiswa lolufanelekile nalolucondzisako, kanye nekuvikeleka kutenhlalakahle, lolutawuniketwa bucalangaye lobusembili kulethemu lesendzimeni.
Kwemukela luhlelo lolucacisiwe lwekusebenta kwabo bonkhe babambimsuka, lokusho hulumendem bemabhizinisi nebasebenti, kanye nemphakatsi wonkhana.
Kwemukela lisu lelitawutsintsa betekwatisa kutsi badlale indzima lebaluleke kakhulu ekwabeni umlayeto weMhlangano wekuCocisana mesive sonkhana.
Kusukumisa luhlelo lolwesekeleke kulidlelandzawonye lelifaka ekhatsi kumbandzakanyeka lokuhlelenjisiwe nalokwenabile kwemphakatsi wonkhana, nemikhakha yahulumende naletimele.
Kusungula tindlela tekulandzelela khona kutawucinisekiswa kutsi tincumo teMhlangano wekuCocisana tiyasetjentiswa.
EMANOTHI
